Õpingute alguses käisin kunagi ühel ajaplaneerimise koolitusel, tegin ka ühe testi mis näitas, et kasuta(si)n niigi aega maksimaalselt. See on osaliselt põhjus miks ma pole kunagi ajaplaneerimisse kui sellisesse uskunud; olen arvanud, et kõik peab tulema vastavalt hetkele, tundele ja inspiratsioonile: teatud kõige olulisemaid asju ei saa planeerida. Viimasel ajal olen hakanud pisut teisiti mõtlema.
Seda ennekõike seoses sellega, et kõige olulisem on end n-ö käima saada. Tihti on ju tunne, et "nää, ei viitsi/jaksa..." aga kui juba tegema hakkad ja tehtud saad, siis on jubemõnus tunne!
Vähemalt aasta-kaks olen mõelnud ja tajunud, et jõuaksin palju rohkem kui teen ja et potentsiaali on oluliselt rohkema jaoks kui seda ära kasutan, seetõttu on silma jäänud ka too Brian Tracy mõte mida olen siin blogis juba maininud:
Self-Dicipline def.Üldse on sedalaadi mõtteid korraga siit-sealt ette sattunud. Asi sai alguse sellest kui end Hiiumaal u pooleteise nädala jooksul totaalselt välja puhkasin (magasin, sõin ja vaatasin Family Guy'd) - ai, see kulus ära! Umbes neljandal-viiendal päeval hakkasin juba tundma, et tahaks end liigutada, kasvõi vaimselt - see oli päev mil lugesin Patañjali Yogasūtra läbi ja tegin sellest siia ka kokkuvõtte. Tallinnasse tagasi jõudes oli sõna otseses mõttes "hull" teotahe peal ning päädis see sellega, et hakkasin mõtlema, et nt tööpäeval: lisaks trennile, mida me veel jõuaksin teha? Ja jõuaks ju palju. Niisiis:
The ability to make yourself do,
what you should do,
when you should do it,
whether you feel like or not.
u 30 min pr keel, u 1 h (erialane) lugemine + u 1,5 h söömine + trenn = u 3 h. Mõelda: vaid kolm tundi ja see on tegelikult hämmastav kui palju kasvõi tunniajalise lugemisega jõuab loetud: iga päev u tund aega lugemist ja kuu ajaga saab ühe korraliku-sisuka u 300-350 lk raamatu läbi. See teeb aastas u 12 erialast-sisukat (nt teaduslikku või populaarteaduslikku) raamatut. Ja ainult tund aega päevas + lisaks on see ju nauditav tegevus, sest see arendab!
Kui nt iga päev kaks tundi millegi sellisega tegeleda (oleneb inimesest ja prioriteetidest, eksole), siis jõuab juba poole rohkem. Igaljuhul parem ja mõttekam kui niisama päeva maha molutada (vahel juhtub seda mu meelest liigagi tihti) - ja seda enam naudid puhkust!
Eks, jah, kõike peab olema. Aga mõte, mis tegelikult on minus tekitanud muutuse, mida olen juba aastaid otsinud ja püüdnud oma ellu rakendada:
teeks seda (mingi tegevus x) - pool tundi / tund aega päevas selle jaoks ju ikka leian!
- ja nõnda mõeldes: leiangi!
Siiani olen suht leidnud. No kui üldse ei lähe, siis ei hakka end piinama ka, aga üldjoontes tunnen, et olen tublim kui varem. Ühtlasi tirisin telefonisse äpu nimega: TimeTune, samas kasutan aeg-ajalt märkmikku ja olen avastanud, et asjade üles kirjutamisest võib isegi kasu olla.
Huvitava kokkusattumuse juures on vahetult u samal ajal ilmunud youtube'i järgmised teemad ja videod ning see siin võtab olulise väga hästi kokku: Chris Barnard Strength Camp'ist:
Lisaks Elliott Hulse:
Hiljem avastasin sama mõtte Elliott'ilt ka siit videost. Mis puutub trenni, siis sama ideega trenn ka Mike'ilt.
Kõik see kõlab ehk jaburalt lihtsalt, aga mul on tunne, et see kind of works ja vähemalt minu puhul näen mõningast olulist erinevust. Eks näis kas ja kuidas see püsib, sest tihtilugu ju asjad naljalt päris üleöö ei muutu. Aga ehk muutuvad. Võib-olla kulus see pooleteisenädalane puhkus ära:)
Kokkuvõttes
Kui on tunne, et magad päevad maha ja suurt midagi kasulikku ei tee. Ja väga ei jaksagi teha, siis tegelikult on ju nii: kui juba lainele saad, siis jaksad ja jõuad tegelikult rohkem. Näiteks juba u 15 minutit trenni päevas mitte niivõrd ei võta energiat vaid annab energiat!
Tänu mõtteviisile "ah, pool tundi ikka leian päevas aega, et õppida pr keelt" või "tunnikese ikka leian (või "pean" leidma - loe: tahan leida!:)), et lugeda nt erialast kirjandust" või "täna õhtul: pool tundi joogat!":) - ja siiani olen selle aja leidnud ja see on nii-nii mõnus. Mitte päris iga päev, sest vahel pea enam ei võta ja puhkus kulub ära, aga... proovige!
Vähemalt omalt poolt avastasin, et justkui kõik on olemas: tunnike päevas millegi jaoks mida tahad endas arendada ja nädalas teeb see juba 7 tundi ning kuus u 30 tundi - mõtelda kui pikk aeg see ju tegelikult on, samas ööpäeva kohta vaid 1/24ndik!
Nautige suve ja järgmiste mõteteni!
Mina aga lähen nüüd JOOKSMA ja teen ühe jooksutiiru. Seda ma niivõrd ei mõõda ja üldiselt teen siiski asju tunde järgi. Nii ilus ilm on ja kuradima hea on olla vähegi noor ja tervise juures ja nautida JOOKSMIST ja liikumist üleüdiselt!
:)
***
Lõpetuseks üks mõte James Allen'ilt:
Mõttetera "Inimene on selline, nagu ta on oma hinges"* ei haara mitte üksnes kogu inimolemust, vaid on nii kõikehõlmav, et küündib inimelu kõigi seisundite ja olukordadeni. Inimene on sõna otseses mõttes see, mis ta mõtleb, tema loomus on kõigi tema mõtete summa.James Allen, Nii, nagu inimene mõtleb; lk 9.
* For as he thinketh in his heart, so is he.
No comments:
Post a Comment