Avastasin, et ma polegi siia mõnda aega kirjutanud. Eks see olegi mul selline mitteblogi-blogi. Tegin umbes aasta eest fb-s lehekülje "Kirjutised ja luuletused kirjutusmasinal" - sinna olen aegajalt luuletusi pannud. Üks näide, mis ühele mu tuttavale väga meeldis:
Rääkides unenägudest. Nägin täna pisut kummalist unenägu, õigemini kaht unenägu, mis üksteisele järgnesid. Esimesest on väga vähe meeles, teisest rohkem.
Mäletan, et esimeses olin mingil hetkel ühe basseini ääres, panin jalad üle ääre basseini ja otsustasin, et vesi on siiski pisut liiga tuline, et end sinna sisse kasta. Ja mingil hetkel olin teises unenäos...
Oli talvine aeg ja keskkond, mis meenutas Islandit. Mereäärne ala, rand oli jääs ja tuiskas ning mere ääres oli üks pisike hoone. Seal oli seina peal mingi plakat või täis kirjutatud plaan või miskit, mis mingil põhjusel pääses lahti ja lendas tuulega aknast välja. Ma olin seal millegagi ametis ja mõtlesin, et kohe-kohe püüan selle kinni ja toon sisse tagasi. Siis olingi väljas ja vaatasin, et plakat-paber lendas jäisesse vette. Mõtlesin, et ju saab selle ära kuivatatud ja kõik saab korda. Hüppasin järele. Sulpsti. Vesi oli külm.
Ma ei mäleta, kas sain plakati kätte, kuid mäletan end justkui kõrvalt vaadates kalda poole upitamas. Tekkis hirm, et võin ära külmuda ja ära uppuda; ma isegi ei kartnud nii väga enda pärast, aga mu lähedaste pärast, kes ei oska mind kusagilt otsida ja kel ei pruugi olla õrna aimugi, kuhu ma kadusin, või kui keegi kord leiab, siis ei teata, kes see inimene on. Olin jõudnud end külmununa ülakehapidi pisut jääservale upitada ja sel hetkel mäletangi end kõrvalt vaatamas ja tunne oli täpselt elu-surma vahel kõikumises ja end kõrvalt jälgides mõtlesin, et huvitav, loodetavasti, kas jään ikka ellu... - ja siis ärkasin üles.
Nii et selline unenägu. Huvitav, et kuum ja külm vesi ühe öö teemaks.
