Raamatust Tales From the Secret Annex
(Sunday, February 20, 1944)
Edit:
(huvitav. fotod tekstist on kadunud. kas tõesti on internetitehnoloogia juba nii kaugele jõudnud, et pildistatud tekstilõigud võetakse maha? O.o)
Saturday, May 9, 2020
Üks Anne Franki jutuke
Raamatust Tales From the Secret Annex
(Sunday, February 20, 1944)
Edit:
(huvitav. fotod tekstist on kadunud. kas tõesti on internetitehnoloogia juba nii kaugele jõudnud, et pildistatud tekstilõigud võetakse maha? O.o)
Tuesday, May 5, 2020
Ühe loo kirjutamise alustamisest ja jätkamisest...
*
Loo nimeks on "Deana". Alustasin sellega 2019. aastal 14ndal aprillil. Idee võrsus varem, kuid sel päeval sai esimesed sõnad kirja pandud.
Algse idee sain ühest harjutusest. Nimelt võtsin kinnisilmi ühest raamatust suvalise lause, et seejärel proovida sel teemal midagi lühidalt kirjutada. Ilmselt olin päris heale lausele sattunud, sest oma abstraktsusest hoolimata hakkas sealt kooruma üks olukord, ühe kujuteldava tegelase hingeseisund, mis kujunes stseeniks ja sealt üsna pea edasi juba pikemaks looks.
Kirjutasin sel ajal ühe peatüki umbkaudu ühe-kahe nädala jooksul. Nõnda jõudsin vahelduva eduga kuuenda peatüki lõpuni ja seitsmenda peatüki juurde, kui asi pooleli jäi. Mitmeid kordi sai proovitud seitsmendat peatükki jätkata ja parandada, kuid lõppkokkuvõttes üsna edutult. Noh, ja siis...
*
...mõtlesin, et proovin maikuus keskenduda kirjutamisele. Aprilli viimastel päevadel vaatasin kirjutatu põgusalt üle ja proovisin end muul moel lainele saada. Muu hulgas lugesin läbi Heli Künnapase raamatu "Kuidas 30 päevaga romaani kirjutada?". Iseenesest midagi uut seal ei olnud, kuid sellegi poolest mõjus see lisaks kõigele muule kuidagi hästi ja motiveerivalt ning võttis kõik olulise kenasti kokku - väga hea raamat! Niisiis.
1. mail kirjutasin sellest õnnetust 7ndast peatükist ühe lõigu uuesti ümber, õige pisut lisasin ka midagi uut. Noh, et oleks midagigi. Huvipärast lugesin sõnad kokku: sain 57 sõna - sisuliselt üks pisike lõik. Ja seda kõike oma Underwood Noiseless Portable kirjutusmasinal muide. Üleüldse selle peatüki mustandid olid mul hiljem kirjutusmasinaga arvutist kirjutatud.
2. mail tegin üle väga pika aja katset Scriveneriga kirjutada. Väga poolik, aga hakkasin vist vähehaaval sellele programmile pihta saama, igal juhul paremini kui varem. Päev läks üldiselt "luhta". Ma ei kirjutanud, küll aga vaatasin erinevaid selleteemailisi videoid ja Scriveneri õpetusi.
Öösel vahemikus u 00.00-02.20 võtsin end kätte ja toksisin selle sama 7nda peatüki sinna ümber ja tegin kirjutamise käigus mõned parandused. Kokku sain 650 sõna. Ausalt, mina isiklikult olen tegelikult alati lausa jälestanud sõnade arvule tähelepanu pööramist ja ma pole seda kunagi mõistnud! Kuidas saab kvantiteeti oluliseks pidada!? Olen siiani sel teemal üsnagi love-hate-seisukohal.
Teisalt: kui olla kirjutamistuhinas, siis sõnade arvule ei mõtle (ma tegelikult pole sellele peaaegu kunagi mõelnud), kuid avastasin, et seal Scriveneris on seda hiljem päris tore jälgida. Samal ajal: olgu kasvõi 50 või 10 sõna või 100 sõna - peaasi, et hästi!
Pole ju kasu suurest sõnadearvust kui tekst ise on keskpärane. Pigem siis juba 200 head ja tõesti tundega kirjutatud sõna kui 1000 keskpärast sõna ja üksnes kirjutamise pärast kirjutatud teksti.
3. mail - vahemikus u 15.00-17.00 - pusisin 7nda peatüki kallal edasi ja kui ma ei eksi (vaatasin oma märkmikust), kirjutasin sinna u 388 sõna juurde ja lõppkokkuvõttes - sain selle vist lõpuks ometi toimima!!
Mul oli ausalt öeldes juba kerge vastumeelsus selle peatüki osas tulnud. Nüüd aga, jah, osa jätsin välja ja osa kirjutasin juurde.
Õnneks oli mul juba varasemalt pisut ka 8nda peatüki algust kirjas, kirjutatud algselt - muide - kirjutusmasinaga. Toksisin ka selle Scrivenerisse ümber, teksti samal ajal parandades ja siit-sealt täiendades. Sain 441 sõna. Kokku... 829. Tegin hiljem veel mõlemasse peatükki parandusi ja 388 asemel tuli 440 ning 441 asemel sain 485, seega 925 sõna kokku. Noh, suures ulatuses, u 80-90% jagu, sisuliselt ümberkirjutamine. AGA klappima sain asja. Jah.
Lisaks oli ülihea meel, et olin varem selle 8nda peatüki alguse kirja pannud. Mäletan, kuidas sel hetkel lainel olin, kui see üks stseen mulle kajastus ja kui selle etteruttavalt kirja otsustasin panna. Hea on, et panin!
Korraks proovisin seda 8ndat peatükki ka tühjalt alustada - ei tulnud mitte midagi välja.
4. mai. - nii, edasine tõotas tulla keeruline. Nüüd pidi järgnema küllaltki oluline peatükk ja peale selle, et olin seda vaimusilmas ette kujutanud, polnud mul sellest midagi kirjas. Mõtlesin, et hea on kui kasvõi 50 sõna või paar lõiku kirja saan!
Kell oli kaheksa paiku õhtul (heh, päeval vaatasin taustaks ligi kuus tundi üht DoomII kaardi Okuplok Slaughter Map salvestatud striimi, mille kogupikkus on ligi 11 tundi), kui panin märksõnad kirja, et mida ja millises järjekorras selles peatükis tahan kajastada. Ja hakkasin tasapisi kirjutama...
Kahe tunniga, vahemikus u 20.00-22.00, sain kirja 1020 sõna. SEDA poleks ma elu sees oodanud. Stseen-stseeni järel hakkas jutt ja pilt silme ees jooksma. Ma pole vist elu sees kirjutamises nõnda sees olnud ja mõned stseenid mõjusid isegi kirjutades mulle... uhh! Keskelt läbi olin tulemusega päris rahul.
Hiljem, kell u 00.30-02.00 hakkasin kirjutatut üle lugema, tegin lugemise käigus parandusi, kirjutasin juurde ja... sain vist kogu 8nda peatüki sisuliselt lõpuni kirjutatud, kohe päris lõpuni!
Paar-kolm lõpetamata konarlust ja küsimärki jäi õhku rippuma ja ühe lõigu peaksin uuesti üle lugema ja mõtlema, kas oli tark tegu seda täiendada või peaks varasema juurde tagasi pöörduma või moodustama neist midagi vahepealset. Katsun selle täna uuesti üle lugeda.
Täiendustega sain 1416 sõna, sisuliselt 3,5 tunni töö. Ai, ma pole ammu nii rõõmus olnud ja pole ammu kirjutamisse nõnda sisse elanud! Ja tundub, et tuli vist välja oodatust palju paremini, peaaegu ideaalselt, kui ma ei eksi (esmamulje võib olla siinkohal petlik).
Mulle meeldib Scriveneri juures täisekraanifunktsioon, kuid alles pärast kirjutamist avastasin, et ma polnud seda kordagi kasutanud.
***
Tahtsingi neid maikuu esimesi päevi enda jaoks sel moel säilitada ja neid elamusi kirja panna. Täna on 5. mai (kirjutasin esmalt "pai", hehe) ja täna küll muud tööd vaja teha, kuid katsun endiselt ka kirjutamisega tegeleda, ideaalis iga päev, kui vähegi võimalik. Siiani on see kõik sujunud, samas: too 8. peatükk oli mul juba varem korduvalt silme-eest läbi käinud.
Igal juhul, jah, asi areneb ja eriti selle 8nda peatüki üle olen ma siiani ülirõõmus. Tundub, et hakkab juba looma!
Pealegi: milline kena üllatus, et päevas, millest ei oodanud rohkemat kui 50 sõna, kui sedagi, tuli vägagi produktiivne ja enda arvates ja praegu vähemalt praegu tundub, et ideaalilähedaselt kvaliteetne 1416 sõna! Seda poleks ma küll elu sees osanud arvata ega oodata.
Nii et: jätkan kirjutamist. Siia üks pilt (oli vist tehtud öösel vastu esmaspäeva ehk siis 3nda mai-järgse seisuga):
Ja hetkel:
Päris kenasti. Mõtelda. Kokku olen kirjutanud 7650 sõna (ilus ümmargune number), kusjuures maikuus... ligi 3000 sõna, seega peaaegu pool vaid nelja päevaga! (olgu, tõsi, omakorda u pool sellest oli juba varem valmis kirjutatud, kuid lõpuks ometi õnnestus see vist loetavaks peatükiks teha)
Palju juttu sõnade arvust, mis on minu arvates endiselt totter ja potentsiaalne tühja tähendusega nagu vorm, eriti kui pole juttu sisust, kuid sisu - minu arvates on see vägagi olemas ja kujunenud just nende kirjutatud sõnade väel ja taas saanud hoo sisse selle maikuu alguses ja eriti see siiani viimane, kaheksas peatükk.
Mis muud kui kirjutan edasi ja näis, mis sellest välja tuleb!
P.S. Kuupäevi ei tasu seal vaadata. Nimelt 3ndal kuupäeval kopeerisin ma Wordi dokumendist kogu teksti Scrivenerisse. Lisaks panin sinna ühe liigituse juurde: "Revised First Draft", mis tegelikult võiks olla minu puhul ka First Draft, kuid seal on erinevus, sest First Draft oleks tõesti väga toores tekst ja Revised First Draft see, kui tekst on niimoodi kirja pandud ja üle loetud, et kõik tundub juba algselt võrdlemisi tipp-topp ja õnnestunud.
P.P.S. See postitus siin on ennekõike minu enda jaoks kirjutatud, et KUI sellest jutust peaks asja saama ja kui maikuu peaks heaks kirjutamise-kuuks kujunema, siis oleksid mul meeles ja jäädvustatud selle esimesed päevad, elamused ja muljed, sest, oh, eriti selle 8nda peatüki kirja panemine oli mulle tõesti elamus. Elasin seda ju kirjutades nõnda ehedalt läbi... ma usun ja tahaks loota, et ehk mõjub see siis ka lugedes sarnaselt (ja mitte, et ma teisi peatükke kirjutades poleks neid läbi elanud, küll aga käib see eriti justnimelt selle 8nda peatüki kohta ja loodetavasti ka järgnevate peatükkide kohta).
***
30. mai seisuga:
Loo nimeks on "Deana". Alustasin sellega 2019. aastal 14ndal aprillil. Idee võrsus varem, kuid sel päeval sai esimesed sõnad kirja pandud.
Algse idee sain ühest harjutusest. Nimelt võtsin kinnisilmi ühest raamatust suvalise lause, et seejärel proovida sel teemal midagi lühidalt kirjutada. Ilmselt olin päris heale lausele sattunud, sest oma abstraktsusest hoolimata hakkas sealt kooruma üks olukord, ühe kujuteldava tegelase hingeseisund, mis kujunes stseeniks ja sealt üsna pea edasi juba pikemaks looks.
Kirjutasin sel ajal ühe peatüki umbkaudu ühe-kahe nädala jooksul. Nõnda jõudsin vahelduva eduga kuuenda peatüki lõpuni ja seitsmenda peatüki juurde, kui asi pooleli jäi. Mitmeid kordi sai proovitud seitsmendat peatükki jätkata ja parandada, kuid lõppkokkuvõttes üsna edutult. Noh, ja siis...
*
...mõtlesin, et proovin maikuus keskenduda kirjutamisele. Aprilli viimastel päevadel vaatasin kirjutatu põgusalt üle ja proovisin end muul moel lainele saada. Muu hulgas lugesin läbi Heli Künnapase raamatu "Kuidas 30 päevaga romaani kirjutada?". Iseenesest midagi uut seal ei olnud, kuid sellegi poolest mõjus see lisaks kõigele muule kuidagi hästi ja motiveerivalt ning võttis kõik olulise kenasti kokku - väga hea raamat! Niisiis.
1. mail kirjutasin sellest õnnetust 7ndast peatükist ühe lõigu uuesti ümber, õige pisut lisasin ka midagi uut. Noh, et oleks midagigi. Huvipärast lugesin sõnad kokku: sain 57 sõna - sisuliselt üks pisike lõik. Ja seda kõike oma Underwood Noiseless Portable kirjutusmasinal muide. Üleüldse selle peatüki mustandid olid mul hiljem kirjutusmasinaga arvutist kirjutatud.
2. mail tegin üle väga pika aja katset Scriveneriga kirjutada. Väga poolik, aga hakkasin vist vähehaaval sellele programmile pihta saama, igal juhul paremini kui varem. Päev läks üldiselt "luhta". Ma ei kirjutanud, küll aga vaatasin erinevaid selleteemailisi videoid ja Scriveneri õpetusi.
Öösel vahemikus u 00.00-02.20 võtsin end kätte ja toksisin selle sama 7nda peatüki sinna ümber ja tegin kirjutamise käigus mõned parandused. Kokku sain 650 sõna. Ausalt, mina isiklikult olen tegelikult alati lausa jälestanud sõnade arvule tähelepanu pööramist ja ma pole seda kunagi mõistnud! Kuidas saab kvantiteeti oluliseks pidada!? Olen siiani sel teemal üsnagi love-hate-seisukohal.
Teisalt: kui olla kirjutamistuhinas, siis sõnade arvule ei mõtle (ma tegelikult pole sellele peaaegu kunagi mõelnud), kuid avastasin, et seal Scriveneris on seda hiljem päris tore jälgida. Samal ajal: olgu kasvõi 50 või 10 sõna või 100 sõna - peaasi, et hästi!
Pole ju kasu suurest sõnadearvust kui tekst ise on keskpärane. Pigem siis juba 200 head ja tõesti tundega kirjutatud sõna kui 1000 keskpärast sõna ja üksnes kirjutamise pärast kirjutatud teksti.
3. mail - vahemikus u 15.00-17.00 - pusisin 7nda peatüki kallal edasi ja kui ma ei eksi (vaatasin oma märkmikust), kirjutasin sinna u 388 sõna juurde ja lõppkokkuvõttes - sain selle vist lõpuks ometi toimima!!
Mul oli ausalt öeldes juba kerge vastumeelsus selle peatüki osas tulnud. Nüüd aga, jah, osa jätsin välja ja osa kirjutasin juurde.
Õnneks oli mul juba varasemalt pisut ka 8nda peatüki algust kirjas, kirjutatud algselt - muide - kirjutusmasinaga. Toksisin ka selle Scrivenerisse ümber, teksti samal ajal parandades ja siit-sealt täiendades. Sain 441 sõna. Kokku... 829. Tegin hiljem veel mõlemasse peatükki parandusi ja 388 asemel tuli 440 ning 441 asemel sain 485, seega 925 sõna kokku. Noh, suures ulatuses, u 80-90% jagu, sisuliselt ümberkirjutamine. AGA klappima sain asja. Jah.
Lisaks oli ülihea meel, et olin varem selle 8nda peatüki alguse kirja pannud. Mäletan, kuidas sel hetkel lainel olin, kui see üks stseen mulle kajastus ja kui selle etteruttavalt kirja otsustasin panna. Hea on, et panin!
Korraks proovisin seda 8ndat peatükki ka tühjalt alustada - ei tulnud mitte midagi välja.
4. mai. - nii, edasine tõotas tulla keeruline. Nüüd pidi järgnema küllaltki oluline peatükk ja peale selle, et olin seda vaimusilmas ette kujutanud, polnud mul sellest midagi kirjas. Mõtlesin, et hea on kui kasvõi 50 sõna või paar lõiku kirja saan!
Kell oli kaheksa paiku õhtul (heh, päeval vaatasin taustaks ligi kuus tundi üht DoomII kaardi Okuplok Slaughter Map salvestatud striimi, mille kogupikkus on ligi 11 tundi), kui panin märksõnad kirja, et mida ja millises järjekorras selles peatükis tahan kajastada. Ja hakkasin tasapisi kirjutama...
Kahe tunniga, vahemikus u 20.00-22.00, sain kirja 1020 sõna. SEDA poleks ma elu sees oodanud. Stseen-stseeni järel hakkas jutt ja pilt silme ees jooksma. Ma pole vist elu sees kirjutamises nõnda sees olnud ja mõned stseenid mõjusid isegi kirjutades mulle... uhh! Keskelt läbi olin tulemusega päris rahul.
Hiljem, kell u 00.30-02.00 hakkasin kirjutatut üle lugema, tegin lugemise käigus parandusi, kirjutasin juurde ja... sain vist kogu 8nda peatüki sisuliselt lõpuni kirjutatud, kohe päris lõpuni!
Paar-kolm lõpetamata konarlust ja küsimärki jäi õhku rippuma ja ühe lõigu peaksin uuesti üle lugema ja mõtlema, kas oli tark tegu seda täiendada või peaks varasema juurde tagasi pöörduma või moodustama neist midagi vahepealset. Katsun selle täna uuesti üle lugeda.
Täiendustega sain 1416 sõna, sisuliselt 3,5 tunni töö. Ai, ma pole ammu nii rõõmus olnud ja pole ammu kirjutamisse nõnda sisse elanud! Ja tundub, et tuli vist välja oodatust palju paremini, peaaegu ideaalselt, kui ma ei eksi (esmamulje võib olla siinkohal petlik).
Mulle meeldib Scriveneri juures täisekraanifunktsioon, kuid alles pärast kirjutamist avastasin, et ma polnud seda kordagi kasutanud.
***
Tahtsingi neid maikuu esimesi päevi enda jaoks sel moel säilitada ja neid elamusi kirja panna. Täna on 5. mai (kirjutasin esmalt "pai", hehe) ja täna küll muud tööd vaja teha, kuid katsun endiselt ka kirjutamisega tegeleda, ideaalis iga päev, kui vähegi võimalik. Siiani on see kõik sujunud, samas: too 8. peatükk oli mul juba varem korduvalt silme-eest läbi käinud.
Igal juhul, jah, asi areneb ja eriti selle 8nda peatüki üle olen ma siiani ülirõõmus. Tundub, et hakkab juba looma!
Pealegi: milline kena üllatus, et päevas, millest ei oodanud rohkemat kui 50 sõna, kui sedagi, tuli vägagi produktiivne ja enda arvates ja praegu vähemalt praegu tundub, et ideaalilähedaselt kvaliteetne 1416 sõna! Seda poleks ma küll elu sees osanud arvata ega oodata.
Nii et: jätkan kirjutamist. Siia üks pilt (oli vist tehtud öösel vastu esmaspäeva ehk siis 3nda mai-järgse seisuga):
Ja hetkel:
Päris kenasti. Mõtelda. Kokku olen kirjutanud 7650 sõna (ilus ümmargune number), kusjuures maikuus... ligi 3000 sõna, seega peaaegu pool vaid nelja päevaga! (olgu, tõsi, omakorda u pool sellest oli juba varem valmis kirjutatud, kuid lõpuks ometi õnnestus see vist loetavaks peatükiks teha)
Palju juttu sõnade arvust, mis on minu arvates endiselt totter ja potentsiaalne tühja tähendusega nagu vorm, eriti kui pole juttu sisust, kuid sisu - minu arvates on see vägagi olemas ja kujunenud just nende kirjutatud sõnade väel ja taas saanud hoo sisse selle maikuu alguses ja eriti see siiani viimane, kaheksas peatükk.
Mis muud kui kirjutan edasi ja näis, mis sellest välja tuleb!
P.S. Kuupäevi ei tasu seal vaadata. Nimelt 3ndal kuupäeval kopeerisin ma Wordi dokumendist kogu teksti Scrivenerisse. Lisaks panin sinna ühe liigituse juurde: "Revised First Draft", mis tegelikult võiks olla minu puhul ka First Draft, kuid seal on erinevus, sest First Draft oleks tõesti väga toores tekst ja Revised First Draft see, kui tekst on niimoodi kirja pandud ja üle loetud, et kõik tundub juba algselt võrdlemisi tipp-topp ja õnnestunud.
P.P.S. See postitus siin on ennekõike minu enda jaoks kirjutatud, et KUI sellest jutust peaks asja saama ja kui maikuu peaks heaks kirjutamise-kuuks kujunema, siis oleksid mul meeles ja jäädvustatud selle esimesed päevad, elamused ja muljed, sest, oh, eriti selle 8nda peatüki kirja panemine oli mulle tõesti elamus. Elasin seda ju kirjutades nõnda ehedalt läbi... ma usun ja tahaks loota, et ehk mõjub see siis ka lugedes sarnaselt (ja mitte, et ma teisi peatükke kirjutades poleks neid läbi elanud, küll aga käib see eriti justnimelt selle 8nda peatüki kohta ja loodetavasti ka järgnevate peatükkide kohta).
***
30. mai seisuga:
Subscribe to:
Posts (Atom)