Jumalad, surm ja elu

Ma pole siia jupp aega miskit kirjutanud, aga see ei tähenda, et ma muidu asjadega ei tegeleks. Nii et tasapisi ja aeg-ajalt siiski jagan miskit kui on õige aeg. Täna tuli mõtteid mida mõtlesin, et võiks jagada ning märksõnad on postituse pealkirjaks.
Hakkasin huvipärast Game of Thrones'i vaatama (tegelikult paras aja raiskamine, aga vahelduseks miks mitte) ning esimese hooaja kuuendast episoodist jäi silma selline suurepärane mõte:

Videoklipina:

- Do you pray to the gods?
- The Old and the New.
- There is only one god, and His name is Death. And there is only one thing we say to Death: "not today".
―Syrio Forel and Arya Stark


***
Ning teisena kuulasin ööülikoolist Ly Seppel-Ehini loengut "Heast enesetundest". Teab-mis vaimustuses sellest ei ole, aga kirjutasin ümber ühe mõtte mis on mu meelest lihtsalt ilus:

Saa kõikide inimestega nii hästi läbi, kui see ennast salgamata on võimalik. Räägi oma tõekspidamistest rahulikult ja selgelt. Ja kuula ise teisi, ka rumalaid - neilgi on oma lugu rääkida.
Jää ikka iseendaks. Ära ironiseeri armastuse üle, sest tuisu ja tuimuse vastu on see nagu igavene rohi. Tervest enesedistsipliinist loobumata ole enda vastu leebe. Sa oled universumite, maailmakõiksuse laps, mitte vähem kui puud ja tähed, seepärast ela rahus jumalaga, olgu ettekujutus temast milline tahes.
Ja millised ka on sinu teod ja püüdlused, kesk elukära ja segadikku, säilita rahu oma hinges. Ole terane ja püüa olla õnnelik, olgu ettekujutus temast milline tahes. 

Ly sõnul pärinevat see 17. sajandist, kuid lähemalt uurides tuleb välja, et siiski 20. sajandist:
https://en.wikipedia.org/wiki/Desiderata

Selleks korraks kõik.

Järgmise korrani ja olgem tugevad!
:)