üks luuletus

Pole siia ammu kirjutanud. Nüüd lõpuks mõni rida.
Olen viimasel ajal pisut ingliskeelset luulet lugenud ja täna avastasin/meenus, et mõne päeva möödudes kirjutasin ka ise telefonisse ühe, ehkki ma pole kindel kuivõrd "luuletus" see on, ehk pigem lihtsalt kirjutis:

All those naked bodies
lost and found
souls
once drowned
departed
deep
under the ocean of impenetrable
waves
of dreams, passion and despair
- love unites
us
under the sun
on this stormy night
waiting to be reborn.


05.12.2016


Panin selle ka eesti keelde ümber, nii:

kõik need alasti kehad
kaotatud ja leitud
hinged
kord uppunud
lahkunud
sügavale
unistuste, kirgede ja ahastuse
läbipääsmatusse ookeani
- päikese all
armastus meid ühendab
sel tormisel ja
pimedal ööl
taassünni ootuses.


***
Ja seoses eelmise postitusega ka pisut prantsuskeelset (tõlke saate kasvõi nt google translaite'i kopides:))

Le véritable lieu de naissance est celui où l’on a porté pour la première fois un coup d’œil intelligent sur soi-même : mes premières patries ont été les livres.

[Marguerite Yourcenar]
[Photo : Marina Raccar]


Ja lõpetuseks: Michael Faudet