(76)
***
Asetan su oma unenäole
pehme nagu puudutuse
lamad kõhuli
seejärel selili
oled kerge ja selge
nagu udusulg
millega kirjutan me lugu:
me silme ees laiub
tähistaevas
ja me silme sees
– süvakosmos.
11.11.2021
***
Igatsus kasvatab õisi
ja lilleaedadest
sirguvad põlismetsad
mille puude ladvad
on täidetud me armastusega…
20.11.2021
***
aeg peatub
sinuga
ja vihma ei saja,
sest kõik vihmad
on juba sadanud
lund ei lange,
sest kõik lumed
on juba langenud
kõik talved tulnud
suveks muutunud
päikest puutunud
saanud üheks vihm
ja lumi
ja aega mõõdab
su silmaringi
igahommikune koidik.
27.11.2021
***
keset esimest suurt lund
on külalistemaja
on südametega voodilina
on katuselt tuiskav lumi
on vaip
mille mustrit
ma ei suuda mõistatada
istun voodi serval
ja mõtlen
kui imeline see on
et ma SIND mõistan…
07.12.2021
***
Lumetupsud puuokstel
üks teise sabas
osava kergusega
nagu kassid ja linnud
puukoorel
kindlas haardes
varatalvises pakases
me hingeõhuiilis
sulavad õige pisut
kui neist tammealleel
käsikäes möödume.
08.12.2021
***
Puud on akna taga
raagus
lumest valged
sa mu kõrval magad
silmis
unealged …
sein kellal näitab olevikku.
11.12.2021
***
Su vaikus on vahel
kõikide vaikuste ahel
– sissepoole igatsus
kus hing võiks pugeda hinge
ja mu verest saada
su vereringe.
29.12.2021
***
Pakase käest tulnuna
mõjuvad
luuleraamatu leheküljed
kangevõitu sõrmede all
hingele
nagu soe tee…
01.01.2022
***
sa oled köögis
ja teed teed
ja muid toimetusi
maitsvat putru
mina olen sinu voodis
teki all
ja hingan hästi tasa
et sind mitte häirida
ma kuulen
sa tuled
vaatan sind
ja ütlen tere
see on mu
kõige pühalikum tere
kas tead.
10.01.2022
***
Minu palvetes
paluvad jumalad inimesi,
et nad sind hoiaksid.
Käsust
saagu tingimusteta armastus
ja lubavast lihtsusest
vabaduse sünonüüm.
Oma usus
pööran ma maailma
õrnalt
ümber su piha – sallina
hoiab sind soojus, mille
päritolu on püha saladus,
igavene kaitseingel
kõige hea eest väljas
ja sees.
Minu palvetes
paluvad jumalad,
et nad sind hoiaksid.
26.01.2022
Iga puu, iga armastaja…
Iga puu
kelle oksad kattuvad
tumeda taeva taustal
lumiste valgete piirjoontega
armunute pääde kohal
on kingituseks
inimeste armastuse altarile;
iga armastaja
kelle õhtu koosneb
taevasse võrsuvaist tüvist
sirutub hetkeks
olema
oleva maailma surematus.
28.01.2022
***
Valgus paistab silma – nagu
elu ilusaim koidik.
Üks neist hommikuist.
Ripsmed matkimas
päikesekiiri.
Su pilk väljub sosinal
ja kohtub me mõlema silmis:
ma ehtisin end sinu auks
sinuga
sel hommikul
ja õhtul
kui me lõhnad segunesid
kulmud kaardusid
uudishimuks
tihedalt vastu
lihtsaimat ilu…
Mida võime teineteisele
pakkuda?
Sa ju tead.
Kõike.
29.01.2022
***
Ma loen sekundeid
nagu iga teine
oma ajast alates
süda pumpab verd
täna nagu eile
me peekreisse valades
näen punases päikeses valgust
mina olen sina – täis algust.
09.02.2022
täiesti pahaaimamatult
üks laps ületab autoteed
täiesti pahaaimamatult
telefon käeulatuses
autocorrect aktiveeritud
vaikimisi
kusagilt ilmub nähtavale
taksojuht
täiesti pahaaimamatult
alustas ta hommikul
oma tavapärast sõitu
aga laps on teel kooli
ja seejärel tööle
täiesti pahaaimamatult
tehakse nalja
ja ollakse tõsised
aja üle
aimamatult
liigub aeg
natuke nagu tuul
edasi edasi tagasi
istub üks inimene
vaatajale nimetu
kummargil ekraani külge
kooldunult
natuke nagu koolnult
tulijale tuuletu
paigal paigal paigal
on paigal
oma paigal püsimise hing
täiesti pahaaimamatult
jälgib ta ühe surevaid pilke
täiesti pahaaimamatult
läheb üks inimene üle tee
polegi oluline, et õigest
kohast
sest õiget kohta pole enam
olemas
või on
keegi ei tea keegi ei tea ei
tea.
16.02.2022
Aeg
peeglis
Nägin aega möödumas
mul peeglist vaatas ta vastu
ta pilk näis paigal seisvat
nii minust mööda ta astus
…
kondan hilistel teedel
hilisteks teen ma nad ise
ikka veel mõtlen peeglist
sest mina..– olen ta kese.
22022022
***
Noored kuused raudtee kõrval
paistavad kasvavat täpselt
nii
nagu nad oleksid seal alati
kasvanud
kuusk raudtee kõrval
on kuusk raudtee kõrval
aga
raudtee kuuse kõrval
ja mina sinu kõrval
oleme kui möödujad
ürgjumalate silme all.
12.03.2022
***
talvine küünlasära
jõuluõhtul
meenub ka südasuvel
kõige paremini
vaid lapsepõlve kaudu
aeg lihvis teravaks
mälestuse
see valgus üle südame
ja võttis udu kuju:
seal viibid kättesaadu
ja kättesaamatu piirimail
seal valgus valgus kaheks.
24.03.2022
***
Sel hetkel kui sa vaikid
kõnelevad su silmad
minuga
maakeeli
justkui
tõmbuksid maa ja taevas
mu ümber kaardu
ja haaraksid mu enda embusse
kusagilt kostub looduse hääli
— see oled sina
sa avasid suu.
26.03.2022
***
Päevad mööduvad kiiremini
kui jõuad neid märgata
tõeliselt märgata
sünnid inimesest inimesse
loomast putukasse
taimedki näiks öösi ja talvel
magavat
asteroid möödub kiiremini
kui jõuad märgata
jumalad sünnivad ja surevad
ja sünnivad taas
päevad mööduvad üha kiiremini
ja sina – üks teadvuste ahel
öö ja päeva vahel
viivuks
enne päris päeva ja päris
ööd.
27.03.2022
***
Su silmad on päikesevalguses
päris ehtsa valguse värvi
„täna on kõigi aastaaegade
ilm“
ja sina oled kõigi sinade
sina
ja mina kõigi minade mina
sinu valguses
oleme ehtsa valguse värvi.
28.03.2022
No comments:
Post a Comment